Loe edasi

Essu mõisast (saksa k Jess) on esimesi teateid 1496. aastast. Tollal kuulus mõis von Wrangellidele, kelle kätte ta jäi enam kui kolmeks sajandiks. 19. sajandil oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Julie von Ungern-Sternberg. Allikas:www.mois.ee ... Loe edasi

1913-1915 Johan von Benckendorfi poolt ehitatud mõisahoone. Ajalukku on mõisa kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf oma seiklusrikka elu läbi. Seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga. Parima ülevaate Jäneda ajaloost saab Jäneda ... Loe edasi

Allikas portaal Eesti mõisad: 1466. aastal esmamainitud Kiltsi mõisa (saksa k Schloß Aß) eestikeelne nimi pärineb ta keskaegsetelt omanikelt von Gilsentelt. Mõis oli tollal välja ehitatud kivist vasallilinnusena. Linnusest on hilisema mõisahoone sees säilinud üks haakpüssidele mõeldud laskeavadega ... Loe edasi

Vanas mõisahoones asuv külalistemaja pakub majutust 7 2-kohalises ja 6 3-kohalises kivist võlvlagedega tubades. Kõikides tubades on kaks eraldi voodit, öökapp, diivan või tugitoolid, duśś ja WC. Majutus on suunatud gruppidele ja on ettetellimisel. Loe edasi

Kolu mõis (saksa k Heinrichshof) sai iseseisva majandusüksusena alguse 1772. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Vohnja mõisast. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Ungern-Sternberg. 1860tel aastatel ehitati mõisa Narva Kreenholmi arhitekti Paul Alishi projekti järgi ... Loe edasi

Lasila mõis (saksa k Lassila) asutati 17. sajandil, mil ta eraldati Vohnja mõisast. 19. sajandi algul oli mõis von Baeride omanduses; seal veetis osa lapsepõlvest ka maailmakuulus bioloog Karl Ernst von Baer. Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. Mõisa viimane omanik enne ... Loe edasi

Tapa valla munitsipaalasutus, töötab Pruuna mõisas. Loe edasi

Mädapea mõisat (saksa k Mettapäh) on esmamainitud 1425. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. 1850. aastal valminud ühekorruseline mõisa peahoone on ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis. Kahe korruse kõrgusel keskrisaliidil on kolmnurkfrontoon, ... Loe edasi

Keskajal oli mõis välja ehitatud kindlustatud vasallilinnusena. Kahekorruseline barokne kivist mõisahoone püstitati mõisa 17. sajandil. Purustatud Põhjasõjas, hävinud tulekahjus (188-ndatel). Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski. Seisis hiljem aastakümneid tühjalt, ... Loe edasi

Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses. 1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata ... Loe edasi

Mõis oli olemas juba 1412. aastal ning oma nüüdse nime sai Nierothidelt, kellele mõisavaldused 16.-17. sajandil kuulusid. Mõis põetati venelaste poolt aga Põhjasõjas maha. Kivist mõisahoone valmis taas 1878. aastal ja mõisa juurde rajati park ja allee. Loe edasi

Palmse mõis (saksa k. Palms) oli rüütlimõis Palmse mõisa on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid ... Loe edasi

Porkuni mõis (Borkholm) Wäike-Maarja kihelkonnas on wististi üks kõige ilusamatest kohtadest kogu Eestimaal. Ta on Walgejõe kätki ligidal ühe küngas-saare peal, mis 6 wersta Tamsalu waksalist hommiku poole seisab. Jõe allik, mis umbes werst maad mõisast eemal, sünnitab mõisa ligidal kena järwekese, mille ... Loe edasi

Lahemaa rahvuspargi kauni looduse keskel asuv von Fockide perekonna poolt rajatud mõisakompleks korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. 500 aastase ajalooga mõisast on praeguseks kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri-ja turismikeskus. Tänasel päeval on härrastemaja avatud RMK Sagadi ... Loe edasi

Saksi mõisa (saksa k Saximois) on esimest korda mainitud 1505. aastast Loe edasi

Loe edasi

Loe edasi

Vasta mõisat (saksa k Waschel) on esmamainitud 1398. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Kahekorruseline hilisbarokne kelpkatusega peahoone püstitati mõisa 1800. aasta paiku. Esimene korrus on madal soklikorrus, nii et hoonet võib pidada ka kõrgel soklil ... Loe edasi

Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka. Eesti Rüütelkonna arhiivis on säilinud ürik 16.sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel ... Loe edasi