EELK Kadrina Katariina Kogudus

Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.-8. sajandil ja ta kuulus Repeli muinaskihelkonda. Sobiv viljakandev muld soodustas jõukuse teket, mistõttu Saksa ristirüütlid jõudsid siia juba 1219. a. Järgmisel, 1220. a. kinnitasid siin kanda taanlased, kes lõid kirikukihelkonna nimega Torvestavere. Hiljem lühenes see Tristfer'iks Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla ca 3-4 tuhande elanikuga. Kogudus arvatakse loodud olevat aastal 1231. Esimene pühakoda rajati samasse pühasse hiide, kuhu eestlasedki oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil praktiliselt samasse paika. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt pühak Catharina (St. Catharinae) nime. Sellest koguduse kaitsepühaku nimest on ajapikku kujunenud tänane nimi - Kadrina.

Kirikuga on seostatav Kadrina ümbruskonna sotsiaalkultuuriline areng. Eesti kirjakeele loomisel on üsna määrav olnud pastorite Heinrich Stahl'i, Reiner Brocmanni, Joachim Gottlieb Schwabe ja Arnold Friedrich Johann Knüpffer'i, kes kõik on seotud olnud Kadrinaga, eestikeelne- ja meelne tegevus. Viimane neist alustas ja Fr. R. Faehlmann ning Fr.R. Kreutswald (kes sündis Kadrina kandis Jõeperes) teostasid meie rahvuseepose "Kalevipoeg". Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis aasta 1870, mil valmis Tallinn-Peterburi raudtee, mis oli oluliseks mõjuriks siinse majanduselu kujunemisel. Ka kirikumõis ehitati samal aastal. Selle ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks alevik. Nii raudteejaama kui ka kirikumõisa ümber tekkinud asustatud kohad on tänaseks kokku kasvanud.

20.sajand tõi kaasa rahvusliku ärkamise hoogustumise. 1902. aastal asutati kihelkonnakool, 1907. aastal Kadrina Hariduse Selts, 1910. aastal ehitati seltsimaja saal. 1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks. 1930. aastal ehitati Hariduse Seltsi Maja, 1938. aastal uus koolimaja.