Turismifoorumil tunti suurt huvi koostöö sisu vastu

Kuigi hiljuti Mõdrikul toimunud maakonna turismifoorumi teema oli “Tänasest homsesse”, mõtlesid selle sisu all pea kõik ligi 40 kokkutulnut ja esinejat, alates maavanema sissejuhatusest, nagu kokkulepitult koostööd.

Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm Lääne-Virumaa koostöö plusse ja miinuseid välja selgitamas.

Milles koostöö ikkagi seisneb? 

Turismifoorumi tagasiside tõi välja konkreetselt soovi lahti harutada, milles „koostöö-abielu” turismis ikkagi seisneb. Leiti, et koostööst räägitakse küll palju, aga tegelikult ei õpetata seda kusagil.

Milles näete koostöö kasulikkust?

Konkreetsemalt rääkis oma koostöösammudest Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Millised on teie koostöö plussid-miinused?” küsis ta saalilt.

Teda rõõmustas, et Lääne-Viru inimesed tõid esimese asjana välja koostöö plusspoole, mitte ei hakanud põhjendama, miks teha ei saa. Plussidena sai kirja, et saame rohkem rahulolevaid kliente, raha, mõtteid, olla rohkem nähtavad.

Miinusteks peeti ebaühtlast kvaliteeti, vastutust, usaldamatust, aeganõudvamat otsustamist suures seltskonnas, kadedust.

Kontserdimaja koostöö sündis vajadusest 

Piia Tamm rääkis, et kontserdimaja koostöö sündis vajadusest: teenuseid vajati rohkem, kui kontserdimaja suutis pakkuda. Hakati otsima koostööpartnereid majutuses, toitlustuses, transpordis.

„Kui meie Ida-Virumaal 2005.a alustasime, siis oli peamiseks takistajaks maakonna kehv maine, meil polnud ühtegi tuntud märki. Ida-Virumaad teati ainult kui HIV-positiivset, ehkki siin on väga palju positiivset. Kui me kedagi oma klientidele soovitasime, siis pidime olema kindlad, et ta vastab kliendi ootustele, meil ei jäänud muud üle, kui pakkuda parimat.”

„Teil on Lääne-Virumaal olemas tuntud märgid: Lahemaa, Palmse, mõisad, hea maine, kordades lihtsam ühtses keele- ja kultuuriruumis asju ajada,” julgustas ta.  

Ka Ida-Viru praegune koostöölepe sündis ettevõtjate vajadusest

Kümne ettevõtjaga mindi oma plaaniga omavalitsuste liidu ette, saadi nende toetus. Tänaseks on Ida-Viru omavalitsused ja turismikorraldajad, kokku 28 osapoolt, sõlminud koostööleppe, et palgata maakonna turismispetsialist ning teha ühist müügitööd. Kokkuleppega on liitunud ka koolid, kelle abiga saab teha koolitusi, uuringuid.

„Plusspoolele saab kanda suhtlusvõrgusiku: meie hulgas on ikka keegi, kes tunneb kedagi, keda ise ei tunne, aga keda oleks vaja kas rääkima kutsuda või kellega koostööd teha.”

Ajurünnakute käigus selgusid kuus koostöövaldkonda Ida-Viru turismis: loodusturism, kultuuri- ja elulaadi turism, ekstreem- ja sporditurism, spaa- ja äriturism, tööstus- ja tehnoloogiaturism, sõjaajaloo- ja militaarturism.
Trükiti valdkondi tutvustavad ümbrised „Olen Ida-Virumaal – lähemal kui tundub, lahedam kui arvad!”, mille vahele saab iga partner panna oma infovoldiku.

„Klient saab siin rohkem ja kasulikumalt aega veeta, meil on talle rohkem pakkuda ning ta hoiab oma aega ja raha kokku,” tõi Piia Tamm välja kasuteguri kliendi-turisti jaoks.    

Lahemaa on tuntud kaubamärk, aga milline on selle sisu turisti jaoks?

Kuusiku Loodustalu perenaine Sirje Kuusik Ehedate Elamuste koostöövõrgustikust Lahemaalt tõi hea näite, kus ühel Helisingi turismimessil tunti nende vastu küll elavat huvi, aga tutvustavat kaarti võrgustiku kohta tal ette näidata polnud.

„Tulin koju ja esimese asjana panime oma tegemised turunduskaardile.”

Tänaseks ühendab Ehedate Elamuste koostöövõrgustik 17 Lahemaa piirkonna külades tegutsevat säästva turismiettevõtjat.

Kvaliteet ja usaldus on väga tähtis, iga osapool peab olema kindel selles, keda ta turistile soovitab.

„Oleme pidanud seetõttu ühe koostööpartneri ka välja arvama, et ta ei vastanud kvaliteedikriteeriumile. Selleks, et tekiks usaldus, oleme käinud kõikide juures, proovinud ära kõikide tooted, oleme õppinud üksteist ka inimestena tundma,” rääkis Sirje Kuusik.

Tänu omavahelisele usaldusele ja kompetentsusele saab võrgustik pakkuda oma nõudlikule kliendile seda, mida ta soovib.

Kogukonda ei saa kõrvale jätta

Sirje Kuusik tõi välja olulise tegurina ka koostöö kohaliku kogukonnaga, kellega tuleb samuti arvestada.

„Meil on oma õunatädid ja kaalikaonud, kellelt oma saadusi ostame, mitte ei tee seda suvalisest hulgilaost.”

Samuti kaasatakse kogukonda tööjõu ja teenuste pakkumisel, ürituste korraldamisel.

Ehedate elamuste koostöö tulemusena on kõigi liikmete parem märgatavus turul, valminud ühine kodulehekülg, bänner, logo, ühised teenustepaketid, toimuvad koolitused, kokkuhoid arendustegevuses, samuti parem side kogukonnaga, selgem siht oma tegemistes. 

Koostöö vajaduses ja sisus tuleb selgusele jõuda ka Lääne-Virumaal

Eraldi nokitsedes jääb kasutamata potentsiaal, sh ka eurorahad.

Veelgi enam sunnib selgasid kokku panema vähenev turistide arv ja seeläbi vähenenud sissetulekud. Turistide vähenemise lõppu ei ennustanud foorumil keegi.

Jäneda turismi eest vedav Kalle Sommer tõstatas küsimuse ühistegevuse vajalikkusest maakonnas, kes aitaks paremini turunduda, ühendada ja esindada ettevõtjate huve.

 

Monika Sooneste Aqvast kutsus oma ettekandes turismiettevõtjaid ja –asjalisi ühendava mittetulundusühingu loomisele. „Kas tegutseme koos või eraldi? Paremaks arusaamiseks, kes on meie partnerid, sihtgrupid, millised meie olulisemad tootemudelid jne, on kavas 11.-12. novembril Palmses kokku tulla ja koolituse käigus asuda neile küsimustele vastuseid otsima.”

Koolitusel saab iga soovija end tutvustada.

Kirja saab end panna Kaire Kulliku e-posti aadressil kaire.kullik@l-virumv.ee kuni 5. novembrini.

Turismifoorumi materjalid on saadaval maakonnas infoportaalis www.virumaa.info turism all.

Koostas: Hilje Pakkanen

26.oktoober 2009