Lääne-Virumaa info, uudised ja kaart
vahelduv
Täna 19..24°C
  selgevihm
Homme 21..26°C
  vahelduv
Ülehomme 22..27°C
      est   eng  
 
neljapäev 16. august 18:27
Esilehekülg Turism Majutus

EELK Väike-Maarja kirik


Kuidas küla kuni kiriku ehitamiseni kutsuti, pole teada. 1346.a. puitkabeli asemele rajatud kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Kiriku nimepäev on 8. septembril, Neitsi Maarja sünnipühal e. Ussi-maarjapäeval. Et naaberkihelkonnas, Amblas, oli sajandi võrra varem rajatud Maarja kirik, siis nende eristamiseks kutsuti vanemat kirikut – St. Mariae amplae (Suursugune Maarja) ja siinset kirikut – St. Mariae minoris (Väike Maarja). Ühes uue pühakoja rajamisega lahutati ümberkaudsed alad Simunast iseseisvaks kihelkonnaks.

Väike-Maarja kirik püstitati kindluskirikuna. Seda kinnitavad kuni 3,3m paksused müürid, torniseintes asuvad laskepilud ning lääneseinas kummalgi pool ust paiknevad piluavadega laskekambrid.

Kaks paari kõrge sokliga ümarpiilareid jagab pikihoone kolmeks lööviks. Trapetsikujulistele püramiidjatele konsoolidele toetuvad ristvõlvid sarnanevad 14. saj. II poolest pärineva Vao tornlinnuse omadele, viidates samadele ehitusmeistritele.

Kantsel ja suur osa pingistikust pärinevad Põhjasõja järgse taastusremondi ajast 1773.a. Esialgselt ühe manuaaliga ja nn. laenupedaaliga oreli ehitas 1848.a. Gustav Normann. 1877.a. täiendas meister orelit kahe iseseisva pedaalregistriga. Tänaseks on see teadaolevalt vanim säilinud instrument meister Normannilt. Orel renoveeriti 2005. a.

Suuremaid ümberehitusi tehti kiriku juures 1873.a. Katusest vaid 10 m. kõrgemale küündinud torni puidust ülaosa lammutati, asemele rajatud kivitorn koos kiivriga on 61,4 m. kõrge. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. Järgnevad suuremad renoveerimised toimusid 1937.a. ning seejärel 2003.a. (välistööd) ja 2004.a. (siseseinad, aknad, käärkamber, altariruumi põrand).

Uued tornikellad on valatud 1882.a. Keskmises põhjaaknas asuv vitraaž on kogudusele kingitud 1891.a. ning restaureeritud Riho Hüti poolt 2002.a. Aasta hiljem valmis kunstnikul roosakna vitraaž „Maarja kuulutamine“. Praegune altarisein pärineb aastast 1902, mil Vao mõisa vanapreili von Rennenkampff tellis kunstnik Eduard von Liphardtil maali „Kutsuv Kristust“.

1560.a. kinkis Kaarma mõis kirikule 80 ha maad. Selle majandamiseks ehitati pastorile uus elamu ja vajalikud kõrvalhooned, sest pastoraat hävitati Liivi sõjas 1558.a. Vene vägede poolt. Sama juhtus ka Põhjasõjas. Uus pastoraat valmis alles 1750.a. Ka see hoone langes 1883.a. tuleroaks. Järgmisel aastal ehitatud kivist pastoraat on säilinud tänini ja täidab 2005 aastast taas oma algset ülesannet.

Algselt sängitati surnuid kirikusse ja kirikuaeda. Katariina II ukaasi põhjal rajati 1774.a. uus surnuaed kirikust 400 m. põhja poole Ambla ja Rakvere maantee vahele, nii et 18. saj. lõpust maeti kirikaeda ainult saksa koguduse liikmeid ja see omandas rahva kõnepruugis Saksa surnuaia nime. Uut kalmistut hakati Maarahva surnuaiaks hüüdma. 20. saj. I veerandi lõpul rajati kirikaiast vahetult põhja poole veel kolmaski kalmistu. Saksa kogudus oli selleks ajaks kokku kuivanud ja kadus 1939.a. hoopis. Nõnda hakati kasutatavaid matmispaiku eristama vanuse järgi: 18. saj. kalmistu sai nimeks Vana surnuaed ja 20. saj. oma – Uus surnuaed. Vanasti oli kirikaias rohkesti rõngasriste, tänaseks on neist algsel kohal vaid üks kirjaga: Anno 1718 den 19. august Wistlast Michkle Matis. Teine säilinud rõngasrist (1677.a.) asub kirikus. Ka uuemaid hauatähiseid on säilinud vähe, sest Väike-Maarja rajooni ajal käisid miilitsad ristide pihta laskmist harjutamas, kuni hauatähised murdusid.

Kirikaias on kaks kivikabelit. Kiriku idaotsas nn. Saksa kabel, mis valmis u. 1770.

Kiriku loodenurga juurde ehitati sajandi võrra hiljem neli korda suurema põrandapinnaga kabel maakoguduse tarvis.

Esimene teadaolev leerimaja lammutati 1869.a ja samal suvel ehitati selle asemele uus, kuhu 1873.a. asus äsjaloodud kihelkonnakool, praegu asub hoones Väike-Maarja muuseum. Köstrimaja (Simuna mnt 5) ehitati tõenäoliselt 1880. aastate alguses varasema rehielamu asemele.

Koguduse mõju ümbruskonnale ei piirdunud vaid külale nime andmisega. 1875.a. alustas köster Voldemar Eichhorni eestvedamisel tegevust esimene laulukoor.

1893.a. valiti köstriks Johan Kotli (1853-1940), kes jäi ametisse surmani. Johan ja Ilse Kotli peres kasvasid tütar Pia ja poeg Alar, kellest sai tuntud arhitekt. Kotli algatusel asutati pasunakoor, muretseti Saksamaalt pillid ning väikesest rühmast kujunes peagi tugev kollektiiv. Ta edendas koorilaulu, oli muusikaseltsi looja ning kohalike laulupäevade üks eestvedajatest. Kotli tegeles ka seemnesortide kasvatamise, aianduse, mesinduse ja naeri propageerimisega. Tema juhtimisel loodi Väike-Maarja Põllumeeste Selts, millest kasvasid välja Tuletõrje Selts, Laenu-Hoiu Ühisus ja Tarvitajate Ühisus. Kotli avaldas ka ajalehtedes ridamisi Väike-Maarja teemalisi artikleid.

Esimeseks nimeliselt teada olevaks pastoriks Väike-Maarjas oli Nikolaus Kirbusch, kes teenis kogudust 1550.a. Sealtmaalt tänini on kogudust teeninud 25 vaimulikku. Neist mitmed on meie kultuurilukku jälgi jätnud.

Johann Engelhard Benderus (surn.1695) andis 1641.a. välja aabitsa.

Georg Magnus Knüpffer (1785-1863) oli agar põllumees, kellelt ilmus 1837.a. “Õppetusse ramat Saksamaa lamba-karjastele”, mis on esimesi eesti zootehnilisi käsiraamatuid. Peale selle oli ta üks Õpetatud Eesti Seltsi asutamises osalejaid ja Eduard Ahrensi keelelisi kaastöölisi.

Tema poeg Carl Theodor Knüpffer (1823-1871) pidas Tartus esimesel laulupeol 1869.a. peojutluse ning oli Väike-Maarja kihelkonnakooli taastamise algataja. Esimene kool rajati kiriku juurde 1723.a. 1728. aastaks oli kihelkonnas kümme kooli. Tagurlike riigivõimude survel ei tegutsenud neist sajandi lõpuks ükski. Kihelkonnakool taasavati 1873.a.

1930-41.a. vaimulikuks olnud Johannes Hiiemets (1904-1942) on avaldanud kirikuisade elulugusid ja ka kolm romaani.

Järgnevalt teenisid kogudust praost August Villem Laumets (1941-91). Hooldajaõpetaja Enn Kivinurm Rakverest (1991-96) ning Tauno Teder (1996-2002). Detsembris 2002.a. valiti õpetajaks Ahto Mäe.



Avatud:
Jumalateenistused pühapäeval algusega kell 12.00 ja nädalapühadel kell 18.00 ning kestavad umbes tunni. Koguduse pühapäevakool pühapäeval kell 11.00.

Kontaktandmed:
Telefon: 326 1956 E-post: ahto.mae@eelk.ee
Aadress: Tamme 4 Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald Lääne-Virumaa Kodulehekülg: www.eelk.ee/vaike-maarja

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit    Rakvere, Kreutzwaldi 5, tel: 325 8044       Kirjuta toimetajale!




Made by 
www.wiseman.ee