1. Ema suri Rakveres minu juures, kuid ta elukoht on tegelikult Põlvas, kus ma saan surma registreerida?

Vastus: surma võite registreerida selles perekonnaseisuasutuses, mis on Teile hetkel lähemal ja Teie jaoks mugavam. Surmasid registreerivad üle Eesti kõik omavalitsused, st et linna-ja vallavalitsused ning lisaks ka maavalitsused. Ainuke erand on nende omavalitsustega, kelle territooriumil asub maavalitsus – sellisel juhul teeb perekonnaseisutoiminguid ainult maavalitsus. Näiteks Rakvere linna territooriumil asub Lääne-Viru Maavalitsus, siis Rakvere Linnavalitsus perekonnasündmuste (surm, sünd) kirjapanemisega ei tegele.

Surm registreeritakse praegu rahvastikuregistri andmebaasis ja seetõttu on andmed kõigile, kel selleks õigused, näha.

Koos surma registreerimisega kaob isikul ära ka elukoht, kuid igasugused lepingud (telefoni, ajakirjanduse tellimine jne) tuleb omastel ise ära lõpetada.

Omavalitsusest, kus surnu oli nö hingekirjas, võib uurida, kas on omavalitsuse korraldusega ette nähtud ka matusetoetus. Vastavad võimalused on omavalitsuseti väga erinevad.

2. Millised dokumendid peavad surma registreerimisel kaasas olema?

Vastus:

arstlik surmateatis ning lahkunu isikut tõendav dokument  (ID kaart ja/või pass) ning surma registreerijal ehk avalduse esitajal ka isikut tõendav dokument.

Kui surnu oli abielus, peaks surma registreerija oskama öelda, kus ja millal abielu sõlmiti.  Kui lahkunu abiellus välisriigis (näiteks N Liidus), oleks hea, kui oleks kaasas abielutunnistus, millest me teeme ärakirja ja originaali anname  tagasi. Nende andmete alusel saab rahvastikuregistris abikaasa üleelanud abielupool perekonnaseisuks „lesk”.

Surma registreerimisel koostatakse  elektroniline kanne.

Surma registreerija saab riikliku dokumendina kätte tõendi surma registreerimise kohta.

Surnu  isikut tõendav dokument võetakse ära ja see viiakse ametnike poolt Kodakondsus –ja Migratsiooniametile, välisriigi isikut tõendav dokument saadetakse välisministeeriumi, kes edastab selle vastavale saatkonnale.

Alates 01.07.2010 surnult sündinud laste surma ei registreerita. Nemad maetakse/tuhatatakse arstliku surmateatise alusel.

3. Minu lähedane suri juba mitu aastat tagasi  Ukrainas, kuid mulle öeldi, et Eesti rahvastikuregistris on ta ikka veel kirjas kui elav inimene. Milles asi?

Eesti Rahvastikuregistrisse tekivad andmed  dokumentide alusel. Kui keegi ei ole esitanud meile, või omavalitsusele, kus inimene elas või siseministeeriumile isiku surma kohta dokumenti, siis ei ole meil alust isikut „surnuks teha”. Riigid ei tee selles osas kuigi palju omavahel koostööd.

Omaksed peavad selliste asjade eest ise hoolt kandma.

Teises riigis väljaantud dokumendid vajavad sageli lisakinnitusi, et nad oleksid Eestis kehtivad, seega tuleb uurida, kas surmadokument vajab väljaandja riigis apostillega kinnitamist või legaliseerimist. See oleneb sellest, millistes lepingulistes suhetes dokumendi asukohamaa on Eestiga.

Ilma lisakinnitusteta on kasutatavad Venemaa, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola dokumendid. Notariaalset tõlget vajavad kõik võõrkeelsed dokumendid.

4.  Kas riik maksab matusetoetust?

Ei maksa enam, va. siis, kui surnul ei olnud lähedasi ja kohalik omavalitsus korraldab tema matmise.