Korduma kippuvad küsimused sünni registreerimise kohta

Täpsemat infot leiate ka Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehelt: http://www2.l-virumv.ee/

Pärast sisenemist vali horisontaalribalt „Blanketid ja avalik teenus”, siis vasakpoolsest rippmenüüst „Perekonnaseisutoimingud”  Sünni registreerimine ja lapse põlvnemise kindlakstegemine.
Allpool toodud korduma kippuvad küsimused lapse sünni registreerimisel.

 

 

1. Kas sündi saab registreerida ainult maavalitsuses?

 

Vastus:

Sünde registreerivad üle Eesti kõik omavalitsused, st et linna-ja vallavalitsused ning lisaks ka maavalitsused. Ainuke erand on nende omavalitsustega, kelle territooriumil asub maavalitsus – sellisel juhul teeb perekonnaseisutoiminguid ainult maavalitsus. Näiteks Rakvere linna territooriumil asub Lääne-Viru Maavalitsus, siis Rakvere Linnavalitsus perekonnasündmuste (surm, sünd) kirjapanemisega ei tegele.

 

Kuna seaduseandja on sündide registreerimise õiguse andnud ka omavalitsustele, siis ühelt poolt töökoormuse ühtlasema jaotamise pärast võiksid inimesed, kes on mingi omavalitsuse hingekirjas, ikkagi registreerida sünni kohapeal, seda enam, et enamus Eesti omavalitsusi on lapse sünni puhul ette näinud ka toetused, kingitused jne. Omavalitsuste jaoks on uue inimese tulek sündmus, tavaliselt märgitakse see ära ka  kohalikus lehes.

On tarvis teada, et lapse elukoht registreerub automaatselt sinna omavalitsusse, kus on ema registreeritud elukoht.

Elukohateadet saab esitada ise omavalitsusse kohale minnes, posti teel saates ja Riigiportaali x-tee kaudu.

Vaata Riigiportaali X-tee teenused kodanikule https://portaal.riik.ee/x/kodanik/

Pärast sisenemist ID kaardiga või panga kaudu  valige Rahvastikuregistri e-teenused riigiportaalist, kust leiate viite „ Elukohateade”.

 

2. Millised dokumendid tuleb kaasa võtta, et lapse sündi registreerida?

 

Vastus:

Kindalasti  võtke kaasa meditsiiniline sünnitõend. Last ei ole tarvis kaasa võtta.

Lapse sündi registreerib lapse seaduslik esindaja (üldreeglina on selleks täisealised vanemad) ja neil tuleb esitada oma isikut tõendavad dokumendid.

 

Kui vanemad on abielus ja  abielu on sõlmitud välismaal ning andmed selle kohta Eesti Rahvastikuregistris puuduvad, siis kindlasti ka abieludokument.

Ärge unustage, et välisriigis väljaantud dokument vajab apostillega kinnitamist või legaliseerimist, oleneb väljaandja riigi ja Eesti lepingulistest suhetest. Muidu tal ei ole Eestis õiguslikku tähendust. Ainult Venemaa, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola dokumendid on kasutatavad ilma täiendavate kinnitusteta.

 

 

 

Kui laps on sündinud abielust, võib sündi registreerida üks abikaasadest. Sellisel juhul tuleks võtta kaasa teise abikaasa kirjalik nõusolek lapse eesnime osas. Kui abikaasadel on erinevad perekonnanimed, siis tuleb kokku leppida, kumma vanema perekonnanime laps hakkab kandma. Abielludes saadud liit-perekonnanimi lapsele edasi ei kandu.

 

 

 

 

3. Elan vabaabielus ja meil sündis laps. Mees, kes on lapse isa, on praegu tööl välismaal. Kuidas ma saan lapse sündi registreerida?

 

Vastus:

 

Kui Te teadmatusest jätsite raseduse ajal kasutamata võimaluse, ning ei esitanud ühist avaldust isaduse omaksvõtuks juba naise raseduse ajal (Perekonnaseisutoimingute seadus § 26 lg 5), siis tuleb Teie puhul rakendada sama seaduse § 26 lg 1.

 

Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on  notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.

 

Kuna lapse sünni registreerimiseks on antud aega üks kuu, mõjuval põhjusel pikendatakse seda 2 kuuni, siis peaks olema võimalik sellist avaldust esitada, vastasel juhul saate sündi registreerida ainult üksikvanemana.

Eesti esinduste andmed maailmas leiate Välisministeeriumi koduleheküljelt http://www.vm.ee/est/kat_124/

 

 

4. Elame vabaabielus, kas lapsele saab anda mõlema vanema perekonnanime?.

 

Vastus:

Ei saa. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, siis nad otsustavad, kumma perekonnanime hakkab laps kandma. Vaidluse korral otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse.

Eestkosteasutuseks on kohalik omavalitsus.

 

 

5. Minu abikaasa lahkus Eestist juba ammu, kuid abielu on lahutamata. Ma ei tea temast midagi. Nüüd sündis mul laps. Mulle öeldi, et lapse isana saab dokumenti kanda ainult seadusliku abikaasa, mitte lapse tegelikku isa. Kas ongi nii?

 

Vastus:

Sünni registreerimine on toiming, mis on reguleeritud perekonnaseadusega.

Teile öeldi õigesti:

kui abielus oleval naisel sünnib laps, kelle isaks ei ole abikaasa, siis on ainus võimalus, et teada  isana lapse sünnidokumenti ei kanta, kui abikaasad esitavad põlvnemise välistamise avalduse (Perekonnaseadus § 85 – abielumehest põlvnemise välistamine).

 

Kuna Teie oma abikaasast midagi ei tea, siis Teie seda võimalust kasutada ei saa.

Teie lapse sünd registreeritakse nii, nagu oleks ta sündinud abielust. Järgmise sammuna on Teil või Teie lapse tegelikul isal (ka abikaasal)  võimalik kohtus seda kannet vaidlustada.

Jõustunud kohtuotsuse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünnikandes muudatused ja annab välja uue sünnitõendi.

 

Kui Te aga suudate abikaasa leida, siis võib ta oma avalduse teha välisriigis Eesti konsulaarametniku juures.

 

Teile soovitame oma abielu ikkagi lahutada (kohtus).

Kindlasti on Teie juhtumi puhul ka teisi lahendusi. Pidage nõu juristiga, kes tunneb hästi perekonnaseadust kui ka tsiviilkohtupidamise seadust.

 

 

6. Olen lahutatud juba 5 kuud ja nüüd sündis mul laps, kelle isa on minu uus elukaaslane. Mulle öeldi, et ma ei saa ilma endise abikaasa nõusolekuta last uue mehe nimele panna.

 

Vastus:

Selliseid juhtumeid reguleerib Perekonnaseaduse § 86-87.

Üldreegel on see, et kuigi laps eostati abielu ajal, kuid lapse sündimise ajaks on abielu lahutatud ja leidub mees, kes lapse omaks võtab, siis on isaduse omaksvõtu tahteavaldus tugevam abielumehest põlvnemise eeldustest.

 

 

 

7. Miks ma ei saa oma lapsele panna eesnimeks Cäroly, mis on näiteks minu sõbranna lapsel?

 

Sõbranna laps sündis tõenäoliselt enne nimeseadust. Nimeseadus hakkas kehtima 31. märts 2005.

 

Põhireegel eesnimede panemisel on, et Eesti nimi peab vastama  Eesti õigekeelsuse reeglitele, võõrnimi aga asjaomase riigi täpsele nimekujule.

„Cäroly” ei ole teadaolevalt siseministeeriumi nimekomisjoni ja nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajate andmetel  ei selge võõrnimi ega ka eesti nimi, vaid „natuke“ ilustatud.

Nimelooming pole keelatud, kuid seda tuleb teha eesti kirjakeele reeglite piires. Võõrnimesid ehk tsitaatnimesid me ise muuta ei tohi.

.

 

Enne sünni registreerimist on võimalik saata päring rahvastikuregistrile eesnime sobivuse kohta . Ametnikud vaatavad nime üle ja vastavad Teile, kas soovitud nimi vastab nimeseadusele.

Vaata Riigiportaali X-tee teenused kodanikule https://portaal.riik.ee/x/kodanik/

Pärast sisenemist ID kaardiga või panga kaudu  valige Rahvastikuregistri e-teenused riigiportaalist, kust leiate viite „Nime päring sünni registreerimiseks”

 

8. Ma ei ole lapse isaga abielus, kas isa peab kaasa tulema, või piisab sellest, et võtan kaasa tema ID kaardi?  

    

Vastus:

Ei piisa.

Kui vanemad ei ole abielus, siis saab lapse isaks vaid mees, kes on lapse eostanud ning isaduse omaks võtnud. Kõige lihtsam on seda teha, tulles koos lapse emaga sündi registreerima ja täites vastava avalduse.

Lisaks kõigele ei tohiks oma isikut tõendavat dokumenti kellegi teise kätte anda.

 

9. Minu laps on registreeritud vallaslapsena, kuigi isa on tal olemas ja nad suhtlevad omavahel.  Laps on juba 11 aastane. Kuidas saab last isa nimele?

 

Kui mees, kes last omaks peab, on tema bioloogiline isa, st on lapse eostanud, siis tulete maavalitsusse ja teete isaduse omaksvõtu avalduse. Avalduse alusel kantakse lapse sünnidokumenti isa andmed sisse. Lapse perekonnanime võib muuta, kuid ei pea. Kui soovitakse lapse perekonnanime muuta, peab vähemalt 10-aastane laps selleks nõusoleku andma. Kui lapse arengutase võimaldab, siis küsitakse arvamust ka noorema lapse käest.

 

10. Lapse isa ei taha last vabatahtlikult omaks võtta, aga ma tean, et see mees on lapse isa? Mida ma pean tegema?

 

Peate pöörduma avaldusega kohtusse, kus tuvastatakse lapse põlvnemine isast. Kui kohus on seda tõendite (tavaliselt DNA test) alusel teinud, siis saadetakse meile jõustunud kohtulahend ja selle alusel muudame andmeid lapse sünnidokumendis.

 

11. Oleme terve elu elanud lapse isaga koos, elame tänagi ja oleme juba vanaks saanud ning laps ammu täisealiseks. Kuna me seaduslikus abielus ei olnud, sai omal ajal lapse sünd registreeritud vallaslapsena. Seadus oli vist ka selline. Kuidas saaks veel nüüd laps seadusliku isa?

 

Varem kuulusid sellised juhtumid kõik kohtu pädevusse, kuid 01. juulist 2010 jõustuma hakanud Perekonnaseadus lubab sellist kaasust menetleda ka maavalitsusel. Seaduse silmis pole enam vahet, kas laps on alaealine või täisealine. Esitatakse „isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist“.

 

12. Minu isa suri. Pärimisel selgus, et teda polegi isana minu sünniakti kantud. Mis võimalused mul on tõestada, et ta oli mu isa?

 

Selle loo lahendamine kuulub kohtu pädevusse.