Korduma kippuvad küsimused nime muutmisel

Ma ei ole lapse isaga abielus, me ei ela koos, lapsest ta ei hooli, kuid laps on tema nimel. Kuidas saan lapsele anda oma perekonnanime?

 

Vastus:

Tegemist on uue  isikunime andmisega oma alaealisele lapsele.

Avaldus esitatakse maavalitsusele. Avalduse menetlemine oleneb sellest, kas isa on lapse nime muutmisega nõus. Kui on nõus, menetleb asja maavalitsus, kui ei ole nõus, tegeleb sellega edasi siseministeerium (regionaalminister).

Nõusolekut  lapse nime muutmiseks küsitakse ka lapselt, kes on vähemalt 10 aastane. Kui lapse arengutase võimaldab, siis ka nooremalt.

 

Kui vanematel on ühine hooldusõigus lapse suhtes, st. et last esindatakse ühiselt, siis on mõistlik, et isa tuleb ka avalduse esitamiseks kohale. Kui see millegipärast võimalik ei ole, suhtleb maavalitsus temaga kirjalikult.

Sellistel juhtudel, kus vanemad ei ela koos ja isal lapsega sidemed nõrgad, soovitame emal taotleda   alaealise ainuhooldusõigust kohtus: sellisel juhul saab ta esindada last üksi ja antud juhtumi puhul poleks isa nõusolekut vaja.

Riigilõiv 600 krooni tasutakse avalduse esitamisel.

 

Tahan võtta endale oma elukaaslase perekonnanime.

 

Vastus:

See ei ole võimalik.

Nimeseadus sätestab, millistel juhtudel võib regionaalminister anda isiku avalduse alusel uue perekonnanime.

Elukaaslase perekonnanime on Teil õigus saada temaga abielludes.

 

Eesti nimeseaduse mõte on, et perekonnanimi on seotud päritolu ja suguvõsaga, kusjuures tagasi võib minna vana-vanavanemate nimedeni.

 

Lahutasin kunagi oma abielu, kuid jätsin tookord alles abielus võetud nime. Nüüd tahaksin saada tagasi oma neiupõlvenime. Kuidas ma seda saan?

 

Vastus:

Avalduse saate esitada Lääne-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuametnike juures. Võtke kaasa isikut tõendav dokument (ID kaart või pass). Kui Teie varasemad perekonnaseisudokumendid (sünd, abielu) on kantud Rahvastikuregistrisse, siis paberdokumente meile esitama ei pea.

Avaldust menetleb maavalitsus ning avalduse esitamisel tuleb tasuda 600 kr riigilõivu.

 

 

Mul on vene perekonnanimi, sest ema abiellus kunagi venelasega ja mina sündisin abielust. See abielu on nüüd lahutatud, ema aga uuesti abielus, kust on sündinud ka lapsi. Mina üksi olen vene perekonnanimega. Oma isaga ega temapoolsete vanavanematega pole mul mingit kontakti, nad ei elagi Eestis.

Soovin endale ka Eesti nime.

 

Vastus:

Kui olete Eesti kodanik või Eestis elav mitte ühegi riigi kodanik, saate avalduse perekonnanime saamiseks esitada maavalitsusele.  Kui valitud nimi on suguvõsanimi, siis menetleb asja maavalitsus, kui mõni muu nimi, menetleb seda regionaalminister.

Riigilõiv on 600 krooni.

 

Abiellusin ja võtsin endale mehe perekonnanime. Nüüd tahan, et mul oleks kaks nime, nii sünninimi kui abielunimi. Kuidas ma seda saan?

 

Vastus:

Esitage avaldus, riigilõiv 600 krooni. Avaldust menetleb maavalitsus.

 

Soovin oma perekonnanime muuta, elan Eestis, olen Vene riigi kodanik.

 

Vastus:

Eesti  riigiasutus ei muuda nimemuutmise korras teiste riikide kodanike nime (ainult seoses abiellumisega on võimalik saada teise riigi kodanikul uut perekonnanime). Peate uurima, tõenäoliselt Venemaa saatkonnast Eestis, kus Teie Vene riigi kodanikuna saate nime muuta.

 

Regionaalminister andis mulle uue nime, kuid soovin tagasi endist nime, sest ei harju uue nimega. Kuidas ma saan tagasi endise nime?

 

Vastus:

See on nime taastamine. Avaldus tuleb esitada maavalitsusse, riigilõiv 600 krooni. Menetleja on maavalitsus.

 

Vanasti andsid teatud juhtudel alaealisele lapsele uue perekonnanime (tavaliselt ema nime, kui laps jäi elama ema juurde) valla ja linnavalitsused ja see oli tasuta.

Kas seda korda enam pole?

 

Ei ole. Alates 01.07.2010 võeti see ülesanne omavalitsustelt ära ja nüüd tegeleb sellega maavalitsus, teatud juhtudel aga siseministeerium. Riigilõiv 600 krooni.