Korduma kippuvad küsimused arhiivsete dokumentide väljastamisel

Arhiivsete dokumentide väljastamine

Lisaks siintoodule saate arhiiviteenuste kohta lugeda Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehelt

http://www2.l-virumv.ee/.

Pärast sisenemist valige horisontaalribalt „Blanketid ja avalik teenus”, siis vasakpoolsest rippmenüüst „Perekonnaseisutoimingud” - "Arhiiviteenused”.

VARIA

 

1.       Kus te asute ja millal olete avatud?

Vastus:

Lääne-Viru Maavalitsus asub Rakvere linnas, Kreutzwaldi tänaval, maja nr 5. See on teatrimäel kurvi peal ilus heleroheline maja.

Perekonnaseisuametnike tööruumid on esimesel korrusel, tuba nr 7.

tel: 32 58061; 32 58062.

Kodanikke teenindame esmaspäeval ja kolmapäeval kell 9-16; teisipäeval ja reedel kell 9-12; neljapäeval kell 13-16

 

2.       Kas riigilõivu saab kaardiga maksta?

Vastus:

Kahjuks ei saa. Kohapeal on võimalus maksta sularahas kuni 100 krooni ning võimalus teha ülekanne internetipangas.

Kui teate meie viitenumbrit ning arveldusarvete rekvisiite, võite eelnevalt teha ülekande pangas või ka kodus internetipanga kaudu. Saame raha laekumist riigikontole ise kontrollida.

Riigilõivu suurused toimingute eest ning arveldusarvete numbrid on Lääne-Viru Maavalitsuse koduleheküljel : http://www2.l-virumv.ee/

Pärast sisenemist valige horisontaalribalt „Blanketid ja avalik teenus”, siis vasakpoolsest rippmenüüst “Perekonnaseisutoimingud”, edasi “Riigilõiv”

 

NB! Kui Teie eest tasub riigilõivu keegi teine, siis kirjeldage sisus, kelle avalduse ja mille eest riigilõiv maksti.

Sageli juhtub, et lapsed tasuvad internetipanga kaudu oma vanemate või vanavanemate eest riigilõivu ära, sest nii on mugavam, kuid unustavad lisada, kelle eest nad tasusid.

Näiteks: maksja Mari Ilus; selgitus: Jüri Tubli avaldus abielutõendi tellimiseks.

 

 

 

3. Mul on vaja ema-isa abielutunnistust pärimiseks, kust ma selle saan?

Vastus:

Kui esitate perekonnaseisuametnikule oma isikut tõendava dokumendi, siis ametnik püüab Rahvastikuregistri andmete põhjal selgeks teha, kas Teil on õigust dokumenti saada, st kas otsitavad olid Teie vanemad, kas nad on surnud jne.

Kui Rahvastikuregistris on andmed olemas, saate tõendi kohe, kui pole,

Algab tavaliselt  järgmine dialoog:

Ametnik: “Kus ja millal Teie vanemad abiellusid?”

Tellija: “Mina ei tea, nüüd nad on surnud ja pole kelleltki küsida ka”

Ametnik: “ Millal sündis neil esimene laps, viimane laps? Kus nad elasid, kui esimene laps sündis? Kust vanemad pärit olid, kas nad elasid paikselt ühe koha pea? Kui vanad nad olid, kui abiellusid?

Sellised küsimused on vajalikud, et dokumenti leida ja tavaliselt teavad inimesed siiski rohkem, kui nad ise arvavad.

 

Kui õige suund on leitud, siis tellime me sellest maavalitsusest, kelle arhiivis dokument on, selle sisestamise andmebaasi ja pärast seda võime selle ise välja anda.

NB!  Kehtiva Perekonnaseisutoimingute seaduse § 15 lg 8 ütleb, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest, ega tohi nõuda väljavõtte esitamist.

Seega, kui vanemate abieludokument on Rahvastikuregistrisse sisestatud, ei olegi Teil seda notarile enam vaja esitada – ta vaatab ise elektroonilisi andmeid.

 

 

4. Mul on vaja oma sünnitunnistust (korduvat), sest see on kadunud, aga ma olen sündinud Venemaal. Kust ma selle saan?

 

Vastus:

Maavalitsuses on välisriigist dokumendi tellimiseks blanketid (ankeedid). Need tuleb täita kahes eksemplaris ja saata Välisministeeriumi konsulaarosakonda, lisades juurde kviitungi riigilõivu maksmise kohta. Välisministeerium edastab Teie avalduse vastavale saatkonnale, kes toimetab selle edasi oma riigi õigele ametkonnale.

Kui avaldus on täidetud, jõuab väljaantud dokument sama teed mööda tagasi Eesti Välisministeeriumi, kust te selle kätte saate.  Loomulikult võtab see aega, kuid dokumendi Te saate.

Vaadake täpsemat infot Välisministeeriumi kodulehelt http://www.vm.ee/est/kat_441/3750.html “Välisriigi dokumendi tellimine”. Sellest artiklist leiate ka vastavad ankeedivormid ja teabe riigilõivu maksmise kohta.

 

 

 

 

5. Mis on erinevus legaliseerimisel ja apostillega kinnitamisel?

Lugege vastust Välisministeeriumi koduleheküljelt http://www.vm.ee/est/kat_428/8342.html

 

 

6. Kas mina saan sõbranna eest dokumenti võtta, ta on ise tööl, ei saa tulla.

Vastus:

Teise isiku eest saate toimetada tema volituse alusel, mis peab olema kirjalik.

 

 

7) Kas ma saan dokumendi kohe kätte, kui kohale tulen?

 

Vastus:

Kohe saate kätte need dokumendid, mis on jõutud juba rahvastikuregistri andmebaasi sisestada, seega uuemad, umbes 20-30 aasta tagused perekonnasündmused.

Vanemad dokumendid vajavad arhiivist ülesotsimist, vajadusel aktiosalistele isikukoodide tegemist, ümbertrükkimist, “sidumist” läbi isikukoodide õigete inimeste külge jne. See on ametniku spetsiifiline töö, mis vajab aega ja erineb väga sellest, kuidas oli vanasti.

Seega on mõistlik vajaliku dokumendi ettetellimine.

Piisab helistamisest. Kui kohale tulete, täidate avalduse.

 

 

8) Mul on vaja oma abiellumise tunnistust, kuid ma abiellusin N-linnas. Kas pean tõesti sinna kohale sõitma?

 

Vastus:

Ei pea kohale sõitma.

Tähtis on avalduse esitamine ja riigilõivu maksmine koos dokumendi tellimisega.

Avalduse esitate lähemasse maavalitsusse. Võimalusi on mitmeid:

• Tulete vastuvõtuajal isiklikult kohale
• Saadate posti teel
• Esitate avalduse Riigiportaal eesti.ee vahendusel
• Saadate avalduse e-postiga digitaalallkirjaga kinnitatult

Alates 01. juulist Eesti Vabariik enam perekonnaseisutunnistusi ei väljasta, nende asemel on tõend perekonnasündmuse kohta. Riigilõiv on 50 krooni.

 

9) Mis apostille? Mis legaliseerimine? Meil on ju Euroopa Liit! Miks see kõik nii keeruline peab olema?

Vastus:

Selline on kahjuks tüüpiline reaktsioon, kui selgitame, mida on tarvis teha, et teises riigis väljaantud dokument kehtiks Eestis.

 

Eesti ei ole mingi eriline riik, kes ajaks nagu kiusu inimestega.

Välisriigi dokumentide legaliseerimise nõue on alati olnud. Et me Nõukogude

Liidus elades sellest midagi ei kuulnud ja igapäevaelus ka ei vajanud, kuna N Liit tunnustas teistes liiduvabariikides väljaantud dokumente  ilma lisamenetluseta, on meie mõtlemist rikkunud.

 

On Euroopa Liit, mitte Euroopa riik.

Kui endises N Liidus olid kõikide liiduvabariikide seadused väga sarnased (näiteks kehtis kõigile NSVL-i abielu-ja perekonnakoodeks), siis Euroopa riikides see nii ei ole, rääkimata veel maailma riikidest.

 

Iga riik teeb toimingud (praegu on jutt just perekonnaseisualastest toimingutest) oma riigi seaduste järgi ja oma riigi jaoks.  

Kuidas riigid teineteise seadusi tunnustavad või ei tunnusta, oleneb sellest, milliste lepingutega nad omavahel seotud on.

Mõningad perekonnaseisualased põhimõtted võivad olla riigiti väga erinevad ja teises riigis seetõttu üldse mitte aktsepteeritavad (näiteks mitmenaisepidamine, samasooliste abielud, pärast abielu lahutamise uuesti abielluminejne).

Väga paljud riigid on ühinenud nn apostille-konventsiooniga. See on lihtsam protseduur rahvusvahelises dokumendihalduses, võrreldes legaliseerimistoiminguga.  Eesti ühines sellega 01. oktoobril 2001 aastal.

Väga hästi on sellest kirjutatud välisministeeriumi koduleheküljel http://www.vm.ee/est/kat_428/8342.html ning ka Notarite Koja kodulehel http://www.notar.ee/19886

 

 

Loomulikult on elu lihtsam, kui sünnid, elad ja sured ühes ja samas paigas.

Keeruline tundub aga kõik seni, kuni ei tea, mida peab tegema.