Korduma kippuvad küsimused

Abielusõlmimise kohta leiate täpsemat infot Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehelt: http://www2.l-virumv.ee/

Pärast sisenemist valige horisontaalribalt „Blanketid ja avalik teenus”, siis vasakpoolsest rippmenüüst „Perekonnaseisutoimingud”  - "Teadmiseks abiellujatele" ning "Abielu sõlmimise tingimused ja kord".

1. Abiellun Saksamaal. Kust ma saan tõendi, et ma pole abielus?

Vastus:

Abieluvõimetõendi annab Rahvastikuregistri andmete põhjal välja maavalitsus, kui Teie elukoht on Eestis.

Peate teadma isiku, kellega abiellute, täpset sünniaega, ametlikku isikunime ning ka kodakondsust.

2. Muutsin abielludes oma perekonnanime. Kui kiiresti pean vahetama isikut tõendava dokumendi ja autojuhiload?

Vastus:

Isikut tõendav dokument tuleb vahetada 30 päeva jooksul, kuid ei soovita ilma mõjuva põhjuseta nii kaua oodata. Autojuhi load saate pärast seda vahetada.

3. Kas sõrmuse kandmine on kohustuslik abiellumisel? Ja kumba kätte sõrmus pannakse?

Vastus:

Ei ole. Sõrmus on sümbol. Ilus sümbol ja selle kandmisest ei raatsita tavaliselt loobuda. Meie kultuuriruumis on traditsiooniliselt kantud sõrmust parema käe neljandas sõrmes, kuid on riike, kus seda kantakse vasakus käes. Aga traditsioonidest tasub kinni pidada, eriti, kui elate kusagil paikselt, sest sellised sümbolid annavad inimese kohta teavet.

4. Kas isa võib mind altari ette tuua?

Vastus: kui abiellute maavalitsuses, siis meil ei ole altarit, kuna viime läbi ilmaliku toimingu. On ametniku laud, mille juurde tulevad abielu sõlmimise kinnitamiseks  (allkirja andmiseks) kaks võrdset, täisealist ja teovõimelist inimest.

5. Abiellume Eestis, kuid minu väljavalitu on Kanada kodanik, lesk, kuid elab Rootsis ja mina ise olen Eesti kodanik, vallaline ja elan ka Rootsis. Millised dokumendid tuleb avaldus esitamisel tuua?

Vastus:

Kanada kodanik peab esitama: oma sünnitunnistuse, abielutõendi ja abikaasa surmadokumendi ning abieluvõimetõendi elukohariigist ehk Rootsist. Tavaliselt lisatakse sellele ka registriväljavõte, mis kinnitab isiku viimast perekonnaseisu.

Kuna ma ei tea, kas Kanada kodanik on naine või mees ja kas ta on olnud varem vaid üks kord abielus või rohkem, seetõttu teatan igaks juhuks, et esitatud dokumentide alusel peab kajastuma inimese nimemuutuste ajalugu alates sünnidokumendist kuni kehtiva isikut tõendava dokumendini.

Näiteks: isiku sünninimi on Berg. Täna on ta Volk.  Tuleb esitada dokumendid, kust on näha, milliste sündmustega seoses tema nimi muutus.

Antud juhtumi puhul on abielutõend vajalik selleks, et aru saada, et esitatud surmadokument on tema surnud abikaasa oma.

Eesti kodanik peab esitama: elukohariigist ehk Rootsist abieluvõimetõendi ja kinnituse oma perekonnaseisu kohta. Kui Eesti kodanik ei ole sündinud Eestis, siis tuleb ka temal esitada oma sünnitunnistus.

NB: Kõik välisriigis väljaantud ja võõrkeelsed dokumendid peavad olema notariaalselt tõlgitud ning et nad Eestis kehtiksid, tuleb  Kanadas väljaantud dokumendid legaliseerida ning Rootsis väljaantud dokumendid apostillega kinnitada.