Korduma kippuvad küsimused ablielu lahutamise kohta

Abielu lahutamise kohta loe ka Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehelt avaliku teenuse kaustast perekonnaseisuavalduste ja riigilõivude alt: http://www2.l-virumv.ee/?id=3548; samuti Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/7658
Allpool toodud korduma kippuvad küsimused abielu lahutamise kohta.

 

ABIELU LAHUTAMINE

 

1.       Me ei ela juba X aastat koos, kas ma saan üksi lahutada?

 

Vastus:

Üksi lahutamine – mida selle all mõelda?

Maavalitsusele saab esitada ühise avalduse või kui üks abikaasadest ei saa mõjuval põhjusel kohale tulla, siis ka eraldi avaldused.

Eraldi avaldus tähendab seda, et üks abikaasa tuleb isiklikult kohale avalduse esitamiseks ja teine laseb oma eraldi avalduse kinnitada notari juures. Kui need kaks eraldi avaldust on kohal, siis käsitletakse neid sisuliselt ühise avaldusena.

Et maavalitsuses abielu lahutada, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• Lahutajate elukohad on Eestis, st et Rahvastikuregistris on isiku elukoht registreeritud Eestis.
• Lahutajatel ei tohi olla abielu lahutamisega seonduvaid vaidlusi.

Üksi saab lahutada ainult siis, kui Teil on esitada jõustunud kohtuotsus abikaasa teadmata äraolijaks kuulutamise kohta.

Kui lahutajatel on vaidlusi või isiku elukoht ei ole Eestis, lahutab abielu kohus.

Vaata: Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/7658

 

2.       Miks me ei saa kohe lahutada?

 

Vastus:

Seaduseandja on ette näinud tähtajad ja perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu mitte varem kui kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud avalduse ehitamisest. Abielulahutamise päev määratakse kokkuleppel lahutajatega, arvestades nii maavalitsuse kui lahutajate võimalusi ja soove päeva ning kellaaja valikul.

Abielu lahutamine ei ole mitte ainult emotsionaalne toiming, vaid eelkõige toiming, millel on kaugele ulatuvad õiguslikud tagajärjed.

 

3.       Lahutasime kunagi ammu kohtus, aga nüüd notari juures selgus, et oleme ikkagi abielus. Kas siis kohtus lahutamine ei loegi?

 

Vastus:

Kui Teie abielu lahutati kohtus enne 01. jaanuari 1995, siis tuleb vaadata, mida ütles tolleaegne ENSV abielu –ja perekonnakoodeks abielu lahutamise/lõppemise kohta.

§ 190 sätestab, et abielulahutus registreeritakse kohtuotsuse alusel perekonnaseisuorganis ja kui seda tegi kasvõi üks abikaasa, loeti abielu lõppenuks lahutamise registreerimise päevast.

 

Praktikas tähendas see, et  lahutajatel tuli maksta kõigepealt kohtu poolt välja mõistetud riigilõiv ja pöördumisel perekonnaseisuorgan koostas abielu lahutamise kohta akti ning andis välja abielulahutuse tunnistuse.

Kergem on sellest aru saada, kui mõelda, et piltlikult öeldes oli kohtotsus nagu luba perekonnaseisuasutusele, et selle abielu võib lahutada, kuna enne praegu kehtivat seadust ei tohtinud perekonnaseisuorgan lahutada ühtegi abielu, kui abikaasadel olid alaealised lapsed, mis siis, et neil oli tänapäeva mõistes „kokkuleppeline lahutus”.

Kui 01. jaanuaril 1995 jõustus uus Perekonnaseadus, siis § 134 jättis jõusse vana korra, kus enne 01. jaanuari 1995 kohtus lahutatud abielud kuulusid kohtuotsuse alusel perekonnaseisuasutuses registreerimisele. Ka 01. juulil 2010 jõustunud Perekonnaseadus ja Perekonnaseisutoimingute seadus jätkab sama põhimõtet.

Uutele kohtuotsustele see nõue enam ei kohaldunud. Alates 01.01.1995 tehtud kohtuotsus on lõplik dokument lahutamise kohta.

 

Kui inimesed jätsid abielu lahutamise kohtuotsuse registreerimata ükskõik mis põhjusel, siis jäi nende abielu seaduslikult lõpetamata.

 

Kahjuks näitab meie poole pöördujate arv seda, et väga paljud jätsid oma lahutuse asja lõpetamata.

Kui abikaasa veel elab, saab kunagi ammu tehtud jõustunud kohtuotsuse alusel abielu maavalitsuses lahutada, kui abikaasa on surnud, siis jääb inimese perekonnaseisuks lesk.

 

4.       Lahutasin kohtus, aga mul pole lahutamise tunnistust.

 

Vastus: Kui abielu lahutas Eesti kohus alates 01.jaanuar 1995, siis ongi jõustunud kohtuotsus Teie abielu lahutamist tõendavaks dokumendiks.

 

5.       Lahutasin abielu välismaal. Kas see lahutus Eestis ei kehtigi? Rahvastikuregistris on mul ikka perekonnaseisuks „abielus”.

 

Vastus: Iga riigi kohus teeb otsuse oma riigi nimel. Kuidas kasutada välisriigis väljaantud dokumente (kohtuotsused, perekonnaseisutõendid, tunnistused jne) Eestis, siis see on määratud ära riikidevaheliste lepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega.

Mis puutub teise riigi kohtuotsuse tunnustamisse ja kehtivusse Eestis, siis ühest vastust ei ole võimalik kirja panna, sest see oleneb sellest, millises riigis ja millal on kohtuotsus tehtud.

 

Eesti riik tunnustab ilma täiendavate protseduurideta Venemaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina kohtuotsuseid. Kui need on koostatud rahvuskeeles, siis vajavad nad notariaalset tõlget.

Ülejäänute puhul oleneb riigist ja kohtuotsuse jõustumise ajast, kas nad vajavad legaliseerimist, apostillega kinnitamist või viimaks ka Eesti kohtus tunnustamist.

 

Soovitame iga juhtumi puhul võtta ühendust perekonnaseisuametnikega, et leida õige tee.

 

Rahvastikuregistrisse ei teki andmed iseenesest. Inimene peab ise esitama välisriigi kohtuotsuse maavalitsuse perekonnaseisuametnikele. Andmed kohtuotsuselt kantakse rahvastikuregistri andmebaasi ja muudetakse inimese perekonnaseis.

 

6.       Soovin lahutada abielu, kuid abikaasa on vangis. Lahutusega on ta nõus. Mida ma pean tegema?

 

Vastus:

Kinnipidamisasutuses viibivalt inimeselt on võetud vabadus, mitte õigused.

Kui ta on lahutusega nõus, siis Te esitategi eraldi avalduse perekonnaseisuasutusele, mida sisuliselt käsitletakse ühise avaldusena.

Kuna abikaasa ei saa antud juhtumi puhul mõjuvatel põhjustel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuametniku juurde tulla, siis esitab tema oma avalduse eraldi ja tema tahteavalduse ja allkirja avaldusel kinnitab notar. Ilmselt tuleb siis notar vanglasse välja kutsuda.

Sama toimub abielu lahutamisega. Kui lahutamise päev on määratud, siis vangistuses viibiv abielupool teeb avalduse, milles ta palub abielu lahutada ilma tema kohalolekuta ning see avaldus tuleb ka notariaalselt kinnitada.

Peab teadma veel seda, et avaldus ja nõusolek ilma ühe poole kohalolekuta on kaks eraldi toimingut ning nende vahe peab olema vähemalt üks kuu (seega ei saa mõlemat avaldust notari juures korraga valmis teha).

 

7.       Abikaasa on lahutusega nõus, aga ta ei tule kohale (sagedasemaks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine). Kuidas saan abielu lahutatud?

 

Sellisel juhul tuleb ikkagi esitada  abielulahutuse hagi kohtule.

Kuna alates 01. juulist 2010 on abielu võimalik lahutada ka notaril, siis võib nõu saamiseks pöörduda notari poole. Ehk on notaril võimalik kohale minna või mõned muud võimalused, millest mina ei tea.

 

8.       Ma ei tea väga pikka aega oma abikaasast midagi. Lapsed on vahepeal suureks kasvanud, tahan lahutust.

 

Sellisel juhul tuleks nõu pidada juristiga, kuidas edasi toimida ja millised sammud oleks kõige õigem astuda, pidades silmas tulevikku.

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel, kui kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti.