Lääne-Virumaa info, uudised ja kaart
vihm
Täna -1..5°C
  lorts
Homme -1..5°C
  lorts
Ülehomme 0..4°C
      est   eng  
 
esmaspäev 10. detsember 02:01
Esilehekülg Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Infomaterjal "Looduskaunis Lääne-Virumaa" Fotod ja infomaterjal Rakke vald Infotekst

Infotekst



Rakke valla tutvustus

Elanike arv - 1820

Pindala - 226 km²

Valla keskus – Rakke alevik

 

Rakke küla on küll ürikutes mainitud juba 1564. aastal, kuid suuremaks asulaks hakkas Rakke pärast Tapa-Tartu raudtee valmimist 1876. Suurt osa Rakke aleviku kujunemises etendas Karl Kaddak, kes alustas lubjapõletamisega juba 1891.aastal Kamarikul ja

kes rajas 1910. aastal Rakke jaama juurde Venemaa võimsaima maakividest ringahjudega lubajatehase. Siiani äratab tähelepanu Kaddk´u lubjatehase 65 meetri kõrgune mustriline korsten.

 

Rakkes on kirjanik Oskar Lutsu mälestuskivi, seal kirjutas ta oma isatalus esimesed näidendid ja “Kevade” alguspeatükid. Siit ammutas Luts tõsielulist ainet näiteks oma näidendi “Kapsapea” jaoks. Rakkes on mälestuskivi teiselegi kuulsale kirjanikule – Hugo Raudsepale.

Rakke linnamägi asub aleviku lõunaserval, seal on oma lauluväljak, mäesuusanõlv ja vaateplatvorm.

Enamik Rakke valla inimesi elabki alevikus, külad on väikesed. Tegu on Virumaa mägiseima paigaga – siin kõrgub Emumäe seljandik (kõrgeim tipp 166,5 meetrit üle merepinna). Mäel on vaatetorn.

 

Salla klassitsistlikus stiilis mõisahoone on 18. sajandi lõpust säilinud pea muutmata kujul. 15-16. sajandil olid Salla mõisa omanikud Plettenbergide suguvõsast. Ordumeister Wolter von Plettenberg oli viimane väejuht, kes suutis Vene vägesid 1502. aastal Smolino lahingus lüüa, pikendades Liivimaale rahuaega veel enam kui pooleks sajandiks. Nende mälestuseks raiuti tormis murdunud “Plettenbergide tammest” 2002. aastal suur rüütli kuju.

 

Põltsamaa jõe ääres on mälestuskivi Friedrich Robert Faehlmannile, kes sündis siinses Ao mõisa mõisavalitseja pojan. Hiljem läks Ao mõis Liigvalla mõisa kätte. Mõisa pargis kasvab Orjatamm. Liigvalla Orjakivi on aga saanud nime jälgede pärast kivil - sellel on kaks inimese jalajälge meenutavat süvendit ja üks härja sõrajälje taoline auk. Muistendid räägivad, et Liigvalla mõisast põgenenud ori jäänud oma härjaga kivile puhkama, kivi muutunud aga põgenejate jalge all pehmeks.

 

Piibe mõis on hävinud, kuid selle koha peal on mälestuskivi maailmakuulsale teadlasele Karl Ernst von Baerile, kes sündis Piibe mõisas 1792. aastal. Seal kasvavad ka teadlase istutatud tammed.

Juba Taani hindamisraamatus nimetatud Tammiku mõis kuulus Eesti Vabariigi ajal ajal presidendi vennale Voldemar Pätsile. Mõisa pargist saab minna edasi Viru-Lemmu metsanduslikule õpperajale. Üle Tammiku mäe (135 meetrit ü.m.p) pääseb otse Rahauagumäele. See oli arvatav muinaslinnuse koht, seal on ka kultuskivid.

Seljamägi ja Edru Kaanjärv kuuluvad Euroopa hoiualade võrgustikku Natrura 2000. Kitsal Seljamäe oosil olevat juba muinasajal olnud ratsatee, mis ühendas muinamaakondi.

Edru Kaanjärves käis oma kollektdsiooni täiendams juba K.E.von Baer, seal elavad rohelised veekonnad ja kasvavad vesiroosid.

 

Muistend

Emumäe olevat kokku kaapinud Kalevipoja hobune ja selle tulemusena tekkinud lohus Peetla raba (Tammiku mäest idas). Peetla rabas kasvav punakas rohi (mõned tarnad ja lugade liigid) tekkis Kalevipoja hobuse verest. Mõisaküla külas Madikse pere lähedal on kõrgemate servadega küngas, mida peetakse Kalevipoja puhkekohaks.

Faehlmann jutustab mõõgast, mis on karastatud seitsmes vees, sealhulgas ka Aos ja Pedjas. Ao mõisasilla juures (vist samas kohas kus praegune maanteesild) lõi Kalevipoeg maa sisse kolm raudrüütlite saadikut. Sillaotsa juures püüdis Kalevipoeg vähki, söödaks palgi otsa seotud hobune. Ja Ao tihnikuisse tõmbus Kalevipoeg, kui ristirüütlid olid hävitanud tema sõjaväe. Räitsvere ja Ao madalad künkakesed olevat tekkinud Kalevipoja sülest mahapudenenud liivast. Räägitakse, et Ao küla Rätsepa talu lähedal Pulmassaare mäel käinud rahvas Põhjasõja ajal Karumetsa raba pelgupaigast pulmi pidamas.

Seljamägi olnud aga muistsete sõdade ajal ümbruskonna rahva pelgupaik.

 

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit    Rakvere, Kreutzwaldi 5, tel: 325 8044       Kirjuta toimetajale!




Made by 
www.wiseman.ee